Tehnoloogiaõpetus – III kooliaste

7. klass

Näidisülesanne 1

Teema: CNC-freespingiga loodud puidust mudelauto

Õpieesmärk: Modelleerimine programmiga Solid Edge. Loodud faili konventveerimine, jagamine. Mänguasja valmistamine digitehnoloogiat kasutades.

  1. Õpetaja näitab ette mudelauto näidise ja kirjeldab töö kriteeriume.
  2. Õpetaja tutvustab CNC-freespinki ja selgitab töötamise põhimõtet ning seadistamist.
  3. Õpilased joonestavad kodutööna käsitsi auto kavandi vastavalt etteantud tingimustele:
    • küljelt vaade;
    • mõõteskaala 1:1;
    • peale kantud kõikvõimalikud auto mõõtmed.
  4. Tunnis modelleerivad õpilased loodud kavandi järgi eseme Solid Edge programmiga.
  5. Esmalt peavad õpilased looma "Auto"-nimelise alamkausta ja jagama seda õpetajale ette antud juhiste järgi omanimelisse kausta.
  6. Õpilased loovad SolidEdge programmiga joonise ainult auto külgvaatest ilma mõõtmeteta ja kirjanurgata, 1:1 mõõtkavas.
  7. Töökäigus loovad individuaalse auto 3D mudeli (.par); auto koostumudeli (koos rataste ja teljega . asm), auto mudeli joonise (.dft)
  8. Tehtud joonis tuleb konverteerida NcCad programmi jaoks ümber (.dxf).
  9. Koostufaili loomiseks  on õpetaja ettevalmistanud auto telje ja ratta faili, mida on jaganud õpilastega vastavalt kokkulepitud keskkonnas.
  10. Lõplikult peab õpilastel olema omanimelises auto kaustas 6 faili:
    • 3.par fail - auto kere, telg ja ratas
    • .dft fail - auto joonis
    • .dxf fail - auto joonis teises formaadis.
    • .asm fail - auto kokkupandun
  11. Programmiga NcCad valmistatakse ette CNC–freespink mudeli väljalõikamiseks ette järgmiste käsklustega - Prortrusion, Line, Arc, Tangent Arc, Arc by 3 Points, Arc by Center, Cutout, Fillet (äärte kumerdamine), Trim, Circle by centre ja muud selle allüksused. Kasutada ei tohi kõverjoonte käsklust CURVE.
  12. Töö välja lõikamiseks tuleb arvestada järgmisega:
    • Materjali paksus peab olema 18 mm;
    • Max kõrgus on 40 mm;
    • Max pikkus on 70 mm;
    • Rataste telje ava auto küljes on 3,5 mm ning arvestada tuleb rataste paiknemisega;
    • Ratta telje tsenter (keskkoht) peab olema põhjast vähemalt 3,75 mm;
    • Ratta läbimõõt on 15 mm;
    • Lõiketera läbimõõt on 3 mm.
  13. Peale mudeli CNC-freespingiga väljalõikamist tuleb ühendada rattad teljega ning viimistleda ese linaõliga.

Digipädevuste osaoskused

  • INFO (II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SISULOOME (II - 3.2. Uue teadmise loomine)
  • TURVALISUS (II - 4.1. Seadmete kaitsmine )
  • PROBLEEMILAHENDUS (II - 5.1. Tehniliste probleemide lahendamine, II - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine, II - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

Näidisülesanne 2

Teema: Puidust haamri joonise valmistamine programmiga Solid Edge

Õpieesmärk: Joonise loomine käsitsi. Joonise loomine arvutiga ja eseme modelleerimine programmiga Solid Edge. Digi- ja paberloome analüüs. Käsitööoskuste harjutamine.

  1. Õpilased joonestavad käsitsi etteantud tingimustele/mõõtmetele puidust haamri joonise (võivad teha tunnis või kodus):
    • haamripea kolmvaade 40x40x100 mm (lihtne risttahukas ilma servade ümardamiseta ja faasimata), keskel on läbiv ava ᴓ 20 mm;
    • haamrivarre kolmvaade  ᴓ 20 mm, pikkus 250mm;
    • haamri koostu kolmvaade.
  2. Peale paberjooniste valmimist hakatakse eset looma programmiga Solid Edge.
  3. Õpetaja tutvustab programmi ja üheskoos tehakse läbi näidistööd.
  4. Seejärel hakkavad õpilased iseseisvalt  looma haamrist 3D mudelit.  Vajadusel otsitakse abi internetis olevatest juhenditest (http://insener.rvg.edu.ee/solid_edge/UUS/Solid_Edge.pdf ).
  5. Õplased loovad eraldi failid haamri pea ja haamrivarre jaoks (.par) (külgservad on faasitud, otsaseravad kumerdatud); koostufail (.asm) ja tehtud mudelitest joonise fail (.dft).
  6. Õpilased jagavad töö õpetajaga (õpetaja valib jagamise viisi): mälupulgaga, Google Drive, kooliserver õpilaste kaust, Moodle, e-mail, vm.
  7. Digitaalsed joonised prinditakse välja ja koos analüüsitakse joonise valmistamise erinevaid metoodikaid.
  8. Järgmises tunnis valmistavad õpilased haamri tehtud jooniste järgi.

Digipädevuste osaoskused

  • INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SISULOOME (II - 3.2. Uue teadmise loomine)
  • TURVALISUS (II - 4.1. Seadmete kaitsmine )
  • PROBLEEMILAHENDUS (II - 5.1. Tehniliste probleemide lahendamine, II - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine, II - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

Näidisülesannete autor: Ahti Pent (Tallinna Reaalkool), 2016


8. klass

Näidisülesanne

Õpieesmärk: Infootsing ja analüüs. Esitlusprogrammide loomine. Digisuhtlus.

  1. Õpilased valmistavad individuaalselt kodutööna ette esitluse üldkasutatavatest tööpinkidest järgmise juhise järgi:
    • Avaslaid koos esitluse pealkirjaga ja autori nimega.
    • 2-3 slaidi iga tööpingi/töövahendi kohta.
    • Töövahendi kohta peab olema välja toodud töövahendi kriteeriumid:
      • töövahendi täpne nimetus;
      • tööpõhimõte ja kasutusotstarve;
      • kasutamise põhimõtted;
      • pilt kooskõlas autoriõigustega koos näidatud peamiste osadega;
      • ohutusnõuded.
    • Töövahendid on järgmised:
      • höövelpink - rihthöövel;
      • paksuspink.
    • Järgmisi töövahendeid võib käsitleda ühtse masinana e universaalhöövelpink. Tähelepanelik tuleb olla nende masinate erinevuste väljatoomisel:
      • ketassaepink;
      • formaatsaag;
      • puidufreespink;
      • nurklihvija;
      • metallitreipink.
  1. Õpilased jagavad töö õpetaja  ja teiste õpilastega kokkulepitud ühistöökeskkonnas (nt moodle, Google Drive vm).
  2. Töö esitatakse kindlaks tähtajaks, peale mida annavad  teised õpilased jagatud keskkonnas esitluse kohta tagasisidet ja teevad parendusettepanekuid.
  3. Õpilased valivad välja iga töövahendi kohta parima sisuga esitluse ja need õpilased teevad konkreetse töövahendi kohta põhjalikuma ettekande ja õpetavad tunnis teisi õpilasi.

Digipädevuste osaoskused

  • INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (II - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, II - 2.2. Info ja sisu jagamine, II - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (II - 3.1. Digitaalne sisuloome, II - 3.2. Uue teadmise loomine, II - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (II - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

9. klass

Näidisülesanne

Teema: lõputöö digimapp

Õpieesmärk: Õpitud keskkondade kasutamine. Modelleerimine. Esitluse loomine. Teksti ja arvutusfailide loomine. Digisuhtlus.

  1. Õpilased loovad teistega jagatavas digikeskkonnas (Moodle; Google Drive; blogi) endale lõputöö mapi, kuhu koondavad lõputöö edukaks sooritamiseks vajalikud dokumendid.
  2. Lõputöö ülesanne:
    1. Mõtle välja 3 võimalikku lõputöö kirjeldust vabas vormis – kirjeldused peavad olema üles laetud teiste poolt kommenteeritavas versioonis. Teised kaasõpilased saavad nädala jooksul ideid kommenteerida ja anda omapoolseid soovitusi. Paberkandjal valmistatakse ette ideede visuaalsed joonistused või pildid.
    2. Vali välja enda huvi, õpetaja-, kaasõpilaste soovituste ja kommentaaride põhjal lõplik ese ja tee selle kohta materjalide ja vahendite esialgne loetelu tabelina.
    3. Tee esialgne tööplaan tabeli kujul.
    4. Täienda ja täpsusta tööplaani tabelit õpetaja, kaasõpilaste soovituste ja kommentaaride põhjal.
    5. Valmista joonised  ja lae üles lõputöö joonised – paberkandjal skaneeritult, Solid Edge; SkechUp, AutoCad, vm.
    6. Hangi valmistamise materjalid ja alust tööga.
    7. Töö käigus tee tööplaani ja planeeringu tabelitesse vajalikke muudatusi.
    8. Tee töö erinevatest etappidest pilte/videosid ja lae need oma mappi üles.
    9. Peale töö valmimist tee vabas vormis töö analüüs, mida saavad kaasõpilased ja õpetaja tagasisidestada.
    10. Valmistu ette kaitsmiseks ja tee esitlus. Esitlus peab olema tehtud mittemuudetavas formaadis (nt .pdf või kaitstud failina).
  3. Vaata lõputöö esitluse näidist
  • INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (II - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, II - 2.2. Info ja sisu jagamine, II - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (II - 3.1. Digitaalne sisuloome, II - 3.2. Uue teadmise loomine, II - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (II - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (II - 5.4. Digipädevuse lünkade väljaselgitamine)

Näidisülesannete autor: Ahti Pent (Tallinna Reaalkool), 2016


Näidisülesanne 5

Teema: pilli häälestamine

Ainetevaheline lõiming: muusikaõpetus

  1. Õpilane on valmistanud tehnoloogia tunnis pilli (nt kannel, ukuleele).
  2. Pilli häälestamiseks tuleb tõmmata rakendus (äpp) Google Playst Androidile või Apple Storest iOSile, kasutades otsingusõnaks chromatic tuner.
  3. Enne rakenduse installeerimist selgitab õpetaja võimalikest sobilikest äppidest ja räägib, miks kõik variandid ei sobi.
  4. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka enda jagatavatesse andmetesse (mida rakenduse pakkuja soovib), sest osad äpid tahavad liiga palju andmeid õpilase kasutatava seadme kohta.
  5. Õpilane peab pilli häälestamisel teadma, et erinevate firmade nutiseadmete riistvara on omanäoline. Sellest tulenevalt võib pilli häälestamine seadmetes natuke kõlada erinevalt

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine)
  • TURVALISUS (II - 4.1. Seadmete kaitsmine, II - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (II - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine, II - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

Näidisülesande autor: Jürgo Nooni (Ristiku Põhikool), 2016