Füüsika – III kooliaste

8. klass

Näide 1: Heli ja müra

TEEMA: Müra ja mürakaitse (võimalusel lõimumine muusikaõpetuse teemadega "Nüüdismuusika", "Naturaalne muusika" ja "Rütmimuusika". Näiteks: http://youtube.com “Stomp”, bioloogia “Meeleelundid. Kõrv”).

Ülesande idee autor: Riina Murulaid (Miina Härma Gümnaasium)

Uuri rühmatööna heli ja müra, kasutades selleks oma nutiseadet.

  1. Millised müra tasemed on lubatud, millised on veel talutavad? Kui vaikne peab olema, et me midagi ei kuuleks? Otsi infot.
  2. Loo veebileht või ühiskasutuses dokument, kuhu kõik kooli õpilased ja õpetajad saavad märkmeid teha.
  3. Igaüks laadib alla oma nutiseadmesse helivaljuse rakenduse (otsingusõnad – decibel, sound meter jms.) näiteks keskkonnast „Google play“. Hea on kui rühmas on vähemalt 4 seadet. Telefonid asetatakse alusele selliselt, et need oleksid lähestikku ja mikrofonide asukohad sarnased.
  4. Kõik röögivad samaaegselt, trambivad jalgu. Milline on müra tase nende tegevuste juures?
  5. Õpetaja loob klassile ühistööfaili (nt Google Docs) ning annab toimetamiseõigusega ligipääsu iga õpilasrühma esindajale. Faili kanda tulemused.
  6. Tehke sama katse nii, et osad mobiiltelefonid on ukse või seina taga, või siis koridori teises otsas. Kui kiiresti heli sumbub? Kas naaberklasside õpilased kuulevad müra? Kas nad hindavad seda müra taset häirivaks? Millised on nende arvamused? Koostage ühistegevusplatvorm koolide sisekorraeeskirjade täpsustamiseks. Kooskõlastage oma tegevused kooli juhtkonnaga. Looge teavitavad sildid, reklaamivideo. Koostage müra kahjulikkusest rääkiv veebileht ja jaotusmaterjal...
Heli valjus 1 MINA Heli valjus 2 Heli valjus 3 Heli valjus 4 Heli valjus 5 Rühma keskmine

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.1. Tehniliste probleemide lahendamine, III - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine)

Näide 2: Elektriõpetus

Õpetlike videofilmide võistlus. Üldtunnustatud mudelite kirjeldamine põneval moel, mis selgitaks elektrienergia tootmise erinevaid võimalusi nt. tuuleenergia, päikeseenergia, soojusenergia vms. (Näiteks Nelja Energia meretuulepargi tutvustusvideo: https://www.youtube.com/watch?v=J1HcKkxOOmw)

  1. Rühmas ajurünnaku abil valida sobiv elektrienergia tootmise viis, mille kohta koguda infot Internetist.
  2. Filmi süžee märkida ideepuusse (nt. http://www.spiderscribe.net/)
  3. Video filmimine, võimalusel töötlemine ja üleslaadimine koos ideepuu lingiga mõnda avalikku videokogusse (nt. http://www.youtube.com).
  4. Videode hindamine hääletuskeskkonnas pollina (nt. socrative.com) või kommenteerides õpilugu blogis (https://www.blogger.com).

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.2. Uue teadmise loomine)
  • TURVALISUS (III - 4.4. Keskkonna kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.1. Tehniliste probleemide lahendamine, III - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine)

Näide 3: Soojusõpetus

Kalorimeetri tundmaõppimine ja keha erisoojuse määramine.

Probleem: Milline termos on parem? Kumb on parem, kas termos või termotass? Kas segamine jahutab kiiremini?

Temperatuuri muutumise uurimine digiadmekogujaga laboratoorses töös näiteks “Metalli erisoojuse määramine”. Võimalusel kasutada PASCO anduritega juhtmevaba ühendust nutiseadmega ja vabavaralist äppi “SPARKvue” ja tulemused esitada rühma ühistööfailis (nt Google Docs).

Laboratoorse töö kirjeldus: Külma vette asetatud kuum keha annab soojushulga nii veele kui ka kalorimeetrile (Lähtudes valemitest koostada võrrad keha erisoojuse määramiseks Qkeha=Qvesi+QAl ja Q=cm(t1-t2))

  1. Töö katsekeha ja kalorimeetriga. Kalorimeetri sisemise anuma massi, külma vee massi mõõtmine ja katsekeha massi mõõtmine.
  2. Töö digitermomeetriga. Vee temperatuuri mõõtmine enne ja pärast kuuma keha kalorimeetrisse asetamist. Temperatuuri andmete kuvamine nutiseadme/diandmekoguja ekraanil. Temperatuuri graafiku analüüsimine.
  3. Soojusliku tasakaaluvõrrandi koostamine, otsitava erisoojuse arvutamine ja aine erisoojuse määramine. Interneti abiga leitud erisoojuse kaudu katsekeha materjali leidmine.
  4. Protokolli loomine ja tulemuste kirjutamine ühistööfaili (nt Google Docs) ja faili lingi avalik jagamine näiteks https://delicious.com/ keskkonnas.

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.2. Uue teadmise loomine)
  • TURVALISUS (III - 4.4. Keskkonna kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.1. Tehniliste probleemide lahendamine, III - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine)

Näidete autorid: Tanel Liira (Tartu Tamme Gümnaasium), Kaido Reivelt (Tartu Ülikool)