Keemia – III kooliaste

8. klass

Näide 1: Reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine

Eesmärk: osata tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid, oskus saada ja kasutada simulatsioonist tulevat informatsiooni, koostada korrektset keemilist teksti.

Õpilastel lastakse paaris avada simulatsioon https://phet.colorado.edu/sims/html/balancing-chemical-equations/latest/balancing-chemical-equations_en.html (avaneb ka tahvelarvutist). Antud simulatsiooni kasutamine aitab  mõista reaktsiooni tasakaalustamise protsessi. Õpilastel lastakse iseseisvalt tasakaalustada näitena olevad reaktsioonivõrrandeid ning seejärel soovitatakse pöörduda mängu funktsioonile. Raskena tunduv reaktsiooni tasakaalustamise protsess muutub mänguliseks.

Õigesti tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid jagatakse klassikaaslastega Google Docs dokumendid. Loodud fail jagatakse õpetajaga.

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

Näide 2: Ainete reageerimine hapnikuga

Tunni läbiviimiseks on vaja filmimiseks vajalikke vahendeid (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, fotoaparaadid) ning äppe või programme. Näites toodud animatsioonis on kasutatud äppi KOMA KOMA (juhend: http://koolielu.ee/tools/read/413186)

Õpilased jaotatakse 3 st või 4 st õpilasest koosnevatesse rühmadesse. Õpetaja selgitab tunni eesmärki. Erinevate videote saamiseks võib anda õpilasrühmadele erinevad mõisted, mida peaks video kajastama (nt: hapnik, mittemetallid, oksüdeerija, redutseerija, põlemine jne). Õpilased võivad mõistete selgitamiseks kasutada andmeid internetikeskkonnast. Vastavalt video pikkusest ning keerukusest sõltuvalt on vaja planeerida video loomiseks vajalik tundide arv. Antud näite korral loovad õpilased lühifilmi.

Õpilased peavad 2 tunni jooksul:

  1. looma video stsenaariumi ja jagavad seda õpetajaga- stenaariumi loomine ning mõtete jagamine on oluline, et video ei edastaks vale informatsiooni;
  2. filmima enda loodud stsenaariumit;
  3. valminud filme vaadatakse klassis.

Näide:

Stsenaarium (autorid: Mirjam Lember, Triin Vaino, Anette Kuusk)

C2H4 +3O2 → 2CO2 + 2H2 O

  1. Olid C2H4 ja O2 ja O2 ja O2
  2. Läksid kokku
  3. Põlemine
  4. Tulid CO2 ja CO2 ja H2O ja H2O
  • C - kollane
  • H - sinine
  • O - punane

Näide õpilaste tööst: https://drive.google.com/file/d/0B--H2LLqIiJFYnFGeU1mUU50U3hZS1pWMXlLeHZZczg3b1Nn/view?usp=sharing

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine, III - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

Näide 3: Tarsia pusle- ainete nimetamine

Nimetuste andmine ning molekulivalemite lugemine on õpilastele sageli keerukad ülesanded. Tarsia pusle (juhend: http://koolielu.ee/tools/read/496492)  loomisel saavad õpilased võimaluse korrata ainete nimetamist, samuti harjutada keemiateksti trükkimise põhitõdesid. Antud tegelus võtab aega kaks tundi. Tunni läbiviimiseks on vaja mõnda pusle loomise vahendit (nt:  programmi installeerimine: http://www.mmlsoft.com/index.php/products/tarsia).

Esimesel tunnil õpilased:

  1. koostavad nt 30 aine valemid ja nimetused;
  2. trükivad nimetused ja valemid programmi (indekseid kirjutatakse korrektselt);
  3. töö salvestatakse pdf failina ning jagatakse õpetajaga koostöö kausta abil.

Teisel tunnil õpilased:

  1. vahetavad enda loodud pusled;
  2. lõikavad tükid lahti;
  3. lahendavad pusle;
  4. lisavad enda loodud lahendusest pildi ühiskausta;
  5. hindavad teise õpilase koostatud puslet ühisfailis (kas sisaldab vigu või ei, kas valemeid jmt kordus või mitte).

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

9. klass

Näide 1: Aineklasside süstematiseerimine

8. klassis õpitud aineklasside süstematiseerimine ning kordamine mõistekaardi või ideekaardi abil (kasutada saab erinevaid programme, nt: IHMCmapTools või VUE ja keskkondasid, nt: spiderscibe.com)

Juhend:

Mõistekaart luuakse paaristööna ning õpilased võivad kordamiseks kasutada vihiku, õpiku või interneti abi. Mis keskkondi sobib kasutada?

Õpilased jaotatakse paaridesse (nt: pinginaabrid) ning antakse ette mõisted (kas tahvlil või jagatakse google docs faili abil) aineklassidest ja ainetest: liitained, lihtained, metallid, mittemetallid, alus, hape, oksiid, sool, ...

Õpilased tunnis

  1. loovad mõistete vahel seosed;
  2. lisavad sinna juurde veel aineklasside siseseid alamõisteid (nt: tugev hape, nõrkhape jmt- vastavalt koolis eelnevalt õpitud teadmistele);
  3. toovad iga aineklassi kohta näite konkreetse aine valemiga (kas pildina või korrektselt trükitud- siinjuures tuleb rõhutada, et keemilise  kirjaoskuse digipädevuse oluline oskus on kirjutada valemites ala/ülaindekseid);
  4. lisavad internetist leitud ainet iseloomustava pildi;
  5. loodud mõistekaardid paigutatakse ühiskausta, mis on õpilaste vahel jagatud.

Järgneval tunnil võrreldakse loodud mõiste/ideekaarte. Kaartide võrdlust võib teha mitmeti:

  1. kuvatakse ekraanile ning vaadatakse koos erinevaid kaarte;
  2. paarilised avavad ühiskausta ning hindavad, millised mõistekaardid on ühesugused ning millistes esineb erinevusi. Proovitakse iseseisvalt leida, kas kaartidel esineb vigu.

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

Näide 2: Molekulid

Mille poolest erinevad molekuli ruumiline ja tasapinnaline valem? Molekulide loomine digivahendite abil

9. klassis õpitakse orgaanilisi aineid. Suurt rõhku pööratakse sealjuures molekulide struktuurile. Ruumiliste molekulide loomine ning uurimine on olulised. Neid tuleb luua nii reaalsete molekulimudelite kui ka digivahendite abil. Ühe vabavaralise äpina saab kasutada äppi WebMO (tutvustus: K.Soika http://koolielu.ee/ainekuud/readnews/496344/nadala-app-3d-molekulide-loomine-keemias-webmo-ga)

Vabavaralise programmina on hea kasutada nt. ACDChemSkechi:

Õpilased loovad individuaalselt molekule õpetaja poolt etteantud nimetuste põhjal. Kui õpilased ei ole programmi või äpiga eelnevalt kokku puutunud, siis peab neid algselt pikemalt tutvustama ning seejärel saavad õpilased iseseisvalt molekule koostada.

Õpilastele oleks hea anda ette ka juhendid, milles on näidatud ära vajalike nuppude funktsioonid. Töö võiks toimuda iseseisvalt.

  1. metaan (tasapinnaliselt)
  2. etaan (ruumiliselt)
  3. propaan (graafiliselt)
  4. butaan (tasapinnaliselt)
  5. isobutaan (ruumiliselt)

Loodud molekulide pildid lastakse kopeerida kas MS Word faili või Google Drive dokumenti. Digitaalse keemilise kirjaoskuse arendamise eesmägil lastakse kirjutada juurde molekuli summaarne valem ning nimetus.

Loodud faile jagavad õpilased õpetajaga läbi ühistöö kausta.

Töö saab korraldada ka nii, et õpilastele antakse erinevad ainete nimetused (alkaanid, alkoholid ja karboksüülhapped) ning nende pildid ja summaarsed valemid pannakse koheselt ühistöö kausta ning seeläbi saadakse dokument, mille abil hea saada ülevaade alkaanide molekulidest

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

Näide 3: Kristallid

Kas kõikidest ainetest saab teha kristalle? Miks tekivad kristallid? Kuidas luua lahustuvuskõverat?

Tööjuhis

Õpilased töötavad individuaalselt- eesmärk on harjutada andmete lugemist ning nende põhjal X-Y punktdiagrammi koostamist.

Etapid:

  1. õpetaja jagab õpilastega ühiskaustas lahustuvuskõvera koostamiseks vajalikku alusfaili, milles on olemas etapiviisiline tööjuhend ning andmetabeli päis
  2. õpilased:
    1. avavad faili;
    2. otsivad internetist lahustuvuskõvera õpetaja etteantud aine kohta;
    3. kopeerivad pildi faili (lisavad kindlasti ka lingi);
    4. loevad graafikult andmed ning täidavad tabeli;
    5. andmete põhjal loovad lahustuvuskõvera;
    6. otsivad lahustuvuskõvera koostamisel kasutatud soola kristallidest pildi (ning lingi) ja lisavad selle loodud faili;
    7. õpilased lisavad faili ühiskausta.

Näide: K.Soika https://drive.google.com/drive/u/0/folders/0B--H2LLqIiJFMmFsa21Kc2VHWG8

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.1. Suhtlemine digivahenditega, III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

Näidete autor: Katrin Soika (Gustav Adolfi Gümnaasium)