Bioloogia – III kooliaste

7. klass

Näide 1

TEEMA: Selgroogsete loomade tunnused.

  1. Lae alla nutitelefoni äpp "Talvine aialinnuaabits" (Google Play: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.walknlearn.birds.menu&hl=en või iTunes: https://itunes.apple.com/ee/app/talvine-aialinnuaabits/id499920263?mt=8). Proovige äpp (nutitelefoni rakendus) laadida telefoni arvutist (st mitte otse nutitelefonis).
  2. Määrake kodus/klassis või mujal selle äpi abil mõned talvel kohatavad linnuliigid. Ülesannet võib täita ka viisil, kus kohatud linnust tehakse telefoni abil pilt, millele eakohaselt lisatakse liigi tekstiline kirjeldus ning määramine toimub õppetunnis rühmatööna (õpetaja juhendamisel).
  3. Mängi linnumängu “Leia lind… AED”  http://www.eoy.ee/mangud
  4. Kas leidus samu liike, kes esinesid nii nutitelefoni rakenduses (Aialinnuaabits) kui ka Linnumängus? Miks?
  5. Õpilasrühmad kirjutavad põhjendused (ja kui on, siis ka mõlemas keskkonnas - äpp ja linnumäng - esinenud samad liigid) veebitahvlile (nt Padlet).
  6. Arutlege koos õpilastega lindude rände teemal, võib mängida linnumängude teise mängu “Lindude ränded” http://www.eoy.ee/ranne/.

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine)
  • SUHTLUS (III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine, III - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

Näide 2

TEEMA: Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus. Selgroogsete loomade paljunemine ja areng. Näide sobib läbivalt nende teemade õppimise järel või eelnevaks tutvumiseks.

  1. Õpetaja loob klassile ühistööfaili (nt Google Docs) ning annab toimetamise õigusega ligipääsu iga õpilasrühma esindajale. Õpilaste tähelepanu juhitakse parooli valiku soovitustele (nt Google konto) ning Netiketile avalikus ja ühistööruumis toimetamisel.
  2. Õpetaja on ühistööfaili valmis teinud tabeli selgroogsete loomade tunnustest ja eluprotsessidest (read) ning selgroogsete klasside nimedest (veerud). Õpilased jaotatakse rühmadesse (nt TeamUp, http://koolielu.ee/tools/read/146507).
  3. Iga rühm leiab (internet, õpik, lisakirjandus) ning kirjutab tabelisse mingi eluprotsessi lühikese iseloomustuse/märksõna kõigi nimetatud loomarühmade kohta läbivalt.
  4. Õpilaste rühmad väljendavad täidetud tabeli abil kaks järeldust (ühistöö faili): nt kuidas on seotud viljastumise koht ja loote arengu viis? Kuidas on seotud kõigu- ja püsisoojasus vereringe- ja südame ehitusega?

Tabeli näide:

kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad
Kehakatted
Süda ja vereringe
Hingamiselundid, hingamine
Viljastumine (kehasisene/kehaväline)
Loote areng (moondega/otse)

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine)
  • SUHTLUS (III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel, III - 2.5. Netikett)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

8.klass

Näide 1

TEEMA: Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid. Ainetelõiming geograafiaga.

1) Õpetaja annab ette ühe tegelikkuses sündinud loo (anonüümselt) inimeste haigestumisest/tervise kahjustumisest selgrootute loomade tõttu. Lugu leitakse internetist/ajakirjandusest või teab sarnase rääkida mõni õpilane (juhtumipõhine õpe).

  • Juhtumi näide: Eesti matkajad reisisid Guatemalasse. Põneval ja toredal matkal rannikupiirkondades ja džunglis tekkis ühele matkajale jalale kahjustus, mida algul peeti meres ujumisel saadud haavandiks korallide tõttu. Eestisse tagasi saabudes haavade olukord ei paranenud ning Erakorralise Meditsiini Osakonnas (EMO) osati ravimiks soovitada vaid desinfitseerivat salvi. Aeg möödus, ent põletik läks hullemaks ja haavandi servadesse tekkisid mädapunnid. Matkaja pöördus perearsti poole, kes mõne lisaküsimuse pärimise järel taipas üsna kohe: tegu on larvidega (larv). Nüüd tiriti need “välismaised elukad” kindlakäeliselt patsiendi nahast välja ning matkaja jalg paranes kiiresti.

2) Ülesanne uurida internetist:

  1. millised on Guatemala looduslikud tingimused (kliima)
  2. mida tähendab “larv”
  3. leidke, millise selgrootu looma vastsega võis olla tegu
  4. kas sellist selgrootut looma elab ka Eestis
  5. millised olnuks tagajärjed, kui patsient poleks Eestis üldse ravi saanud

Koondage kogutud info virtuaalsele mõistekaardile (võimalikud vahendid leiab Koolielu töövahendite sektsioonist: http://koolielu.ee/tools/?tag=m%C3%B5ttekaart)

3) Õpetaja valmistab ette väited hääletus- või ajurünnaku veebikeskkonnas (nt Tricider, vt juhendit Koolielust http://koolielu.ee/tools/read/138240), mida õpilased peavad kommenteerima ning kus hääletama ühe oma lemmikväite poolt.

  • Väidete näited: EMO medtsiinitöötajad olid /ei pruukinud olla patsiendi suhtes hoolimatud; Perearstid on alati kõige targemad; Eestimaalane peaks reisides vältima troopilise kliimaga riike; Hoolikas reisihuviline ei peaks kartma võõrastesse riikides matkamist; Enne reisi troopikasse peaks kindlasti tutvuma kõigi seal elunevate ohtlike parasiitidega; jne.

4) Tehakse kokkuvõtted antud loo õpetlikkusest, lisaks võib vajadusel uurida Eesti välisministeeriumi reisiinfot, http://www.vm.ee/et/riigid/reisiinfo).

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.2. Uue teadmise loomine)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

Näide 2

TEEMA: Seente tunnused ja eluprotsessid.

1) Uurimusliku töö läbiviimine digiandmekogujaga (Vernier, Pasco, Einstein, da Vinci), pärmseente ainevahetuse kiiruse uurimiseks: eralduva süsihappegaasi mõõtmine CO2 anduriga.

  • Vajalikud vahendid:  CO2  (ja temperatuuri) andurid, digiandmekoguja, pagaripärm, erinevad suhkrud/sahhariidid (sahharoos (valge, pruun), glükoos, fruktoos, tärklis, siirupid jms.
  • Õpilasrühmad mõtlevad välja erinevaid uurimisküsimusi, mida antud vahenditega uurida saaks (nt pärmide ainevahetuse intensiivsuse sõltuvus suhkru tüübist, temperatuurist, pH-st). Sõnastatakse ka vastavad hüpoteesid. Vähemalt üks katse viiakse praktiliselt läbi.

2) Tulemuste esitlemine esitlustarkvaraga (nt Prezi, SpicyNodes).

3) Mängulisem lisavõimalus: õpilasrühmad koostavad elektroonse “küsitluse Pärmseenele” (nt Google Forms), pärides näiteks: Millal on su sünnipäev? Mida sa sööd? Kaua sa elad? Keda/mida sa kardad ja miks?

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome)
  • TURVALISUS (III - 4.1. Seadmete kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.1. Tehniliste probleemide lahendamine, III - 5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine)

9. klass

Näide 1

TEEMA: Luud ja lihased (või muu selleks tööülesandeks sobiv elundkond).

  1. Luude ja/või lihaste õppimiseks koostavad õpilased enesekontrollitestid/-mängud, kus pildil (skelett, lihastik vms) märgitakse vastava kehaosa (luu, lihas) asukoht. Näiteks sobivad keskkonnad Purposegames http://koolielu.ee/tools/read/4291, või LearningApps http://koolielu.ee/tools/read/149438, kuhu saaks anda ka pikemat lisainfot linkide, videode või piltidena. Digivahendi valivad õpilased vabalt.
  2. Mängus püütakse kasutada kõigi vajalike/õpitavate kehaosade nimetusi. Mängu/enesekontrollitesti lingid tehakse kõigile kättesaadavaks lingikoguna (nt Delicious.com, https://delicious.com/ , XMarks, https://www.xmarks.com ).
  3. Õpilased lahendavad mõne naabri/naaberrühma mängu.
  4. Tunni/tundide lõpus korraldatakse veebipõhine hääletus parima mängu selgitamiseks (nt Mentimeter, https://www.mentimeter.com/) ning kõik mängud jäävad pärast õpetajapoolset sisukontrolli õppimisel abiks.

Lisaks sisu korrektsusele pööratakse tähelepanu ka autoriõigustele pildi või joonise (skelett, lihastik vm elundkonna pilt) kasutamisel, digitaalse identiteedi haldamisele (registreerumine virtuaalkeskkondadesse) ning sobiva digivahendi/keskkonna valikule.

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, III - 1.2. Info hindamine, III - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine)
  • SUHTLUS (III - 2.2. Info ja sisu jagamine, III - 2.4. Koostöö digitehnoloogia toel)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.2. Uue teadmise loomine, III - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
  • TURVALISUS (III - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)
  • PROBLEEMILAHENDUS (III - 5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine)

Näide 2

TEEMA: Infovahetus väliskeskkonnaga (Silm ja nägemine)

1) Silma ehituse ja nägemisprotsessiga seoses sooritatakse katsed virtuaalsete animatsioonide või juhendite abil:

2) Lisaks võib vaadata videosid erinevate loomaliikide nägemisest (otsing YouTubes vm või näiteks: Insect Spectra: https://www.youtube.com/watch?v=9CpEV9_JOv8 , How Animals See The World: https://www.youtube.com/watch?v=6hYaT4gvjNc)

3) Õpilased püüavad katseid sisuliselt selgitada ning sõnastada järeldused rühmas arutledes. Koos otsustatu pannakse kirja ühistööks mõeldud veebitahvlile, nt Co-Sketch http://www.cosketch.com/ (Koolelu juhend: http://koolielu.ee/tools/read/30641)

4) Kokkuvõtteks võib koostada märksõnapilve (nt AnswerGarden, juhend: http://koolielu.ee/tools/read/121188), kuhu märgitakse võimalikult palju nende katsetega seotud bioloogia-alaseid mõisteid (nt võrkkest, pimetähn, elektromagnetlaine, lühinägelikkus, jne).

Digipädevuste osaoskused:

  • INFO (III - 1.2. Info hindamine)
  • SISULOOME (III - 3.1. Digitaalne sisuloome, III - 3.2. Uue teadmise loomine)
  • TURVALISUS (III - 4.3. Tervise kaitsmine)

Näidete autor: Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium