Facebook

Facebook loodi 2004. aasta veebruaris ning tänaseks päevaks on sellest saanud suurim suhtlusvõrgustik maailmas, millel on üle 2 miljardi kasutaja. Keskkond laseb jagada erinevat sisu, suhelda sõpradega ning on muutunud ka esmaseks turunduskanaliks väga paljude ettevõtete jaoks. Facebooki väga suure populaarsuse tõttu on see muutunud ka kohaks, kus väga palju pettureid tegutseb ning seetõttu peab seal olema võimalikult ettevaatlik.

Suurimad nõrkused Facebookis:

• andmelekked,
• väga suur ajakulu,
• väga palju negatiivset ja halvustavat sisu.

Noortel võib olla Facebooki konto, kuid väga vähesed noored teevad seal avalikke postitusi. Pigem liitutakse kinniste gruppidega või siis kasutatakse pigem Messengeri rakendust suhtlemiseks. Osad noored on ka oma kontaktid gruppidesse jaotanud ning lapsevanematele ning sõpradele kuvatakse erinevat sisu. Ühelt pool on selline hea privaatsussätete tundmine ju suurepärane, kuid teiselt poolt võib see vanematele luua võltsi turvatunde ja tegelikkuses jagab noor tunduvalt rohkem infot, kui vanemad tema profiili nähes aimata oskavad.

Tuleb mõista, et vanemate konto sisu võib mõjutada ka last. Kindlasti tuleks kooli mineva lapsega üle vaadata lapsevanema fotoalbumid ning kui mõni pilt last häirib, siis tuleks see kontolt eemaldada ja näiteks paberkandjal kodusesse fotoalbumisse panna. See, mis vanema jaoks tundub armas võib lapsele palju piinlikkust tekitada, kui näiteks klassikaaslased seda fotot jagama hakkavad.

YouTube

2005. aastal loodud keskkond, kuhu kasutajad saavad üles laadida ja jagada oma videoid. Seal toimub suhtlus kasutajate vahel põhiliselt kommentaaride kaudu. Kuna videoid saab üles laadida igaüks, siis kindlasti peaks seal keskkonnas olevasse sisusse kriitiliselt suhtuma. Igas minutis laetakse YouTube keskkonda üles keskmiselt 300 tunni jagu videoid. Youtube’i kasutajate arv on ligi 2 miljardit.

YouTube on väga populaarne keskkond kõigi noorte seas ning väga oluline on aru saada, millist sisu noor seal tarbib.

Noorte põhilised tegevused YouTube’i lehel:

• jälgitakse populaarsete juutuuberite kanaleid, kus räägitakse üldisest eluolust;
• vaadatakse erinevaid õpetusi;
• populaarsed on ka professionaalsete mängurite tehtud mängude salvestused.

Oluline on mõista, et YouTube pakub igale kasutajale uusi videoid vastavalt kasutaja eelnevalt tehtud valikutele (mida ja kui kaua vaatas, milliseid videoid laikis, milliseid otsisõnu kasutab) ning seetõttu on keskkond igaühe jaoks erinev.

Väga oluline on noortele selgitada, et YouTube’i saab postitada igaüks ning seetõttu ei tohiks kindlasti kõike uskuda, mis seal räägitakse. Näiteks võib tuua juhtumi, kus noor püüdis oma telefoni aku kestvust suurendada ning pani telefoni päevaks sügavkülma, kuna oli näinud YouTube’is videot, kus väideti, et selline asi aitab parandada aku eluiga. Kahjuks telefon pärast seda eksperimenti ei käivitunud.

Samuti oli mul võimalus anda külalistunde põhikoolile veidi peale seda, kui üks populaarne põhikoolis käiv Eesti juutuuber väitis, et inimesed ei ole Kuul käinud. Enam kui pooled 3.-5. klassi noored tõstsid käe, kui uurisin, et kes arvab, et inimene pole Kuul käinud.

Instagram

2010. aastal loodud fotode jagamise keskkond, mille Facebook omandas kaks aastat hiljem. Ligi miljard kasutajat üle maailma ning kasutajad saavad postitada fotosid, neid kommenteerida ning omavahel sõnumeid saata.

See on väga populaarne keskkond noorte jaoks, kus jagatakse aktiivselt erinevaid pilte. Kuigi Instagram annab võimaluse kasutajal valida, kas ta soovib privaatset või avalikku kontot, siis eelistatakse teha avalik konto, et saada rohkem laike. Samuti kasutatakse päris palju teemaviiteid ehk hashtage, mis võimaldavad võõraid fotosid paremini otsida. Olen kohanud ka mitmeid noori, kes omavad Instagramis kahte või enamat kontot (üks lapsevanemate jaoks, teine sõprade jaoks jne).

Kuna noored teevad Instagrami konto väga noorelt (ametlik vanus kõigis sotsiaalmeedia kanalites 13, kuid väga paljud 2. ja 3. klassi lapsed omavad kontot), siis on see väga suur ohukoht just ka võõrastega suhtlemisel. Näiteks olen kuulnud lugusid, kus mõnes mängus lubatakse mängunänni noorele, kui ta annab oma Instagrami kanali aadressi. Kui noor seda infot jagab, siis edasise suhtluse käigus püütakse juba delikaatsemat infot või pildimaterjali saada.

TikTok

2016. aastal loodud muusikavideote keskkond, mis on väga populaarne eriti noorte seas. Hinnanguliselt ligi pool miljardit kasutajat. Selle eelkäija oli Musical.ly ning Hiinas kasutatakse brändinime Douyin. Esmapilgul tundub küllaltki süütu keskkond, kuid kuna enamik kasutajaid on alaealised, siis on siin palju turvariske ning kindlasti vajaks teema kodudes rohkem lapsevanemate tähelepanu.

Mõistliku ja ettevaatliku kasutamise korral on TikTok meelelahutuslik koht, kus laps saab ka oma loovuse proovile panna videoid tehes. Samas on seal ka palju videoid, mis on küllaltki paljastavad ning on ka rohkesti ebatsensuurset sõnakasutust. Kuna taaskord on kogu keskkond väga personaalne, siis lapsevanemal puudub tegelikult ülevaade, mida laps näeb seal isegi siis, kui vanemal on ka konto olemas.

Twitter

2006. aastal loodud mikroblogimise äpp. Algselt said kasutajad postitada 140 tähemärgilisi sõnumeid, kuid nüüdseks on kasvanud limiit 280 tähemärgini. Saab postitada ka linke ja pilte. Väga oluline on teemaviidete (hashtag) süsteem, mis võimaldab kasutajatel osaleda globaalselt just neid kõnetavas diskussioonis. Viimastel aastatel on seda keskkonda väga aktiivselt kasutanud USA president Donald Trump ning mitmed ühiskondlikud arvamusliidrid.

See ei ole noorte seas väga populaarne keskkond, kuid siiski on ka algklassides käivaid noori, kes on sinna konto teinud. Seal mingeid eraldi spetsiifilisi ohte noorte jaoks ei ole, sest nende osakaal on küllaltki väike ning oluline on mõista lihtsalt küberhügieeni põhitõdesid.

Snapchat

2011. aastal loodud rakendus, mis laseb kasutajatel ajutisi lugusid luua ja sõpradega jagada. Lisaks pakub võimalust saata sõnumeid, mis kustuvad peale vaatamist ära. Väga populaarne alaealiste kasutajate seas. Piltidele ja videotele saab panna erinevaid filtreid ning moonutada ka häält.

Väga paljud algklasside õpilased omavad seal kontot ning tihti tehakse sinna ka oma klassi grupid, kus siis toimub aktiivne vestlus. Lisaks on olemas näiteks Snap Map funktsionaalsus, mis laseb sõbralistis olevatel inimestel näha kasutaja täpset asukohta kaardil.

Suurimateks ohtudeks on

• ebasobiva sisu jagamine,
• suhtlus võõrastega,
• kustuvad sõnumid, mis on ahvatlevad küberkiusajate jaoks.

Nüüd küll on võimalik sõnumeid soovi korral salvestada (kiirelt reageerides), kuid seda tuleb noorele selgitada, et kui miski häirib või solvab, siis tuleb see salvestada ning mõnele usaldusväärsele täiskavanule näidata.

Linkedin

2002. aastal loodud sotsiaalmeediakeskkond, mille keskmes on pigem tööalased kontaktid. Võimalik luua oma virtuaalne CV koos soovitustega ning paljud personaliotsingu firmad teevad nüüdseks värbamisi ka läbi Linkedini.

Algklassides ei paku see keskkond noortele huvi ning pigem tasuks gümnaasiumis käivaid noori sinna suunata, et nad looks endale profiili, sest selle kaudu on võimalik ka näiteks suvetööd või praktikaid otsida.

☑️ Istu koos lastega maha ning kaardistage kõik kontod, mis noortel erinevates keskkondades on olemas. Vaadake koos üle nii kasutajanimi, muu avalik info, sõprade nimekiri ning tehtud postitused. Kui su lapsed kasutavad mõnda sotsiaalmeedia rakendust eriti aktiivselt, siis tee ka endale sinna konto ning julgusta lapsi endaga jagama neile meeldinud sisu.

Eelmine: Sotsiaalmeedia struktuur

Järgmine: Petuskeemid sotsiaalmeedias