Kuidas turvaliselt sotsiaalmeediat kasutada

Sotsiaalmeedia on tulnud, et jääda ning selle positiivsed küljed kaaluvad enamike kasutajate jaoks riskid üle. Seetõttu tuleb endale selgeks teha esmased turvavõtted, et sotsiaalmeediakeskkondade kasutamine oleks võimalikult ohutu.

Kaheastmeline autentimine

See soovitus kehtib tegelikult kõigi kontode puhul, kuid kindlasti tasuks ka oma sotsiaalmeedia kontod võimalusel turvalisemaks muuta. Kaheastmeline autentimine tähendab seda, et juhul kui su kontole sisenetakse võõrast asukohast või seadmest, siis ei piisa ainult parooli sisestamisest, vaid täiendavalt on vaja sisestada telefonile saadetud kood. Ehk siis kui pahalased on su parooli kuidagi kätte saanud, siis see ei ole ikkagi piisav, vaid vaja on ligipääsu ka su telefonile.

Kui sa tahad sellest abinõust rohkem teada, siis vaata Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehele, kus on detailsemad juhendid kaheastmelise autentimise seadistamiseks erinevates keskkondades.

Paroolide turvalisus

Väga tihti satuvad kontod pahalaste kätte seetõttu, et inimesed kasutavad sama parooli erinevatel kontodel. Seetõttu mõtle läbi, kus ja milliseid paroole kasutad. Jaga oma kontod kolmeks.

Esimese taseme konto on su meiliserver (Gmail, Hotmail vmt) – ehk siis meil, mida sa oma olulisemate kontode tegemiseks kasutanud oled. See konto tuleks muuta nii turvaliseks kui võimalik, sest kui pahalane saab ligi su meilikontole, ei ole tal keeruline üle võtta kõik su sotsiaalmeediakontod – piisab, kui ta vajutab linki, et unustasin parooli.

Teise taseme lehed on need, mille kaudu saab sulle finantsilist või mainekahju tekitada – kõik need lehed, millega on seotud su krediitkaart või kust kaudu su sõpradele võiks sind teeselda.

Kolmas tase on kõik muud lehed – need, mille omanikku sa täpselt ei tea, kuid kuhu sa millegipärast tahad kontot teha.

Mitte kunagi ei tohi kasutada esimese taseme lehel kasutatud parooli teise või kolmanda taseme lehel ning samamoodi ei tohi kasutada teise taseme paroole kolmanda taseme lehtedel. 100% turvalisust selline käitumine veel ei garanteeri, aga see muudab pahalaste jaoks keerulisemaks su paroolide üle võtmise. Hea parool koosneb mitmest sõnast ning kindlasti tasuks kasutada ka numbreid ja kirjavahemärke. Näiteks:

  • L!llekeRohus0nPunane
  • 3levandiLond!Kont
  • Me7sasOnPaljuPuid!

Need paroolid siis on näidised ja mõtle endale ikka oma paroolid välja 😉

Võõrastega suhtlemine

Paratamatult satume internetis võõrastega suhtlema ja eks igaüks meist teab ka mõnda romantilist lugu, kus seotud pooled kohtusid laiadel internetiavarustel. Kuid nagu öeldud, siis seda teadmist kasutavad ära ka pahalased. Seetõttu püüa iga uut sõbrakutset kriitiliselt hinnata, kas tasub seda vastu võtta või pigem mitte.

  • Millal konto loodi? Kui inimene liitus FB-ga paar päeva või nädal tagasi ja saadab juba usinalt sõbrakutseid, siis bloki ta ära.
  • Googelda profiilipilti: tihti võetakse profiilipilt avalikust veebist ning sellisel juhul tuleb see otsinguga välja.
  • Ühised sõbrad: kas teil on ühiseid sõpru? Kui on, siis uuri sõbra käest, kust kaudu ta inimest tunneb.
  • Inimese digijälg: googleda nime ning vaata, kas inimesel on kontod ka muudel sotsiaalmeedia platvormidel ning kas pildid ja tutvustused on samad.

Privaatsussätted paika

See on nüüd tegelikult vastuoluline teema, sest väga ranged privaatsussätted võivad tekitada võltsi turvatunde. Tegelikkuses võivad avalikuks muutuda ka väga privaatsed postitused – kas siis mõne tehnilise vea tõttu või mõne inimese pahatahtlikkuse tõttu. Alati tuleb arvestada, et kogu info veebis on salvestatav ja taasesitatav ning kui keegi väidab vastupidist, siis on ta kas naiivne või on tal mingid kahtlased eesmärgid, mis nõuavad võltsturvatunde tekitamist.

Seega kõige turvalisem on seadistada privaatsussätted nii, et võimalikult väike ja usaldusväärne grupp näeks sinu postitusi ning samal ajal postitusi tehes eelda, et seda võib näha kogu maailm.

Testi ennast


Lingid, kust saab täiendavat infot ja õppematerjale:

Eelmine: Petuskeemid sotsiaalmeedias